Probleemidele lähenen rahulikult ja süsteemselt, otsides lahendusi, mis toetavad kogu klassi õppimist. Kui märkan, et õpilaste tähelepanu hajub, muudan tegevuse pikkust või lisan liikumispausi. Kui mõni meetod ei toimi ootuspäraselt, kohandan ülesehitust või raskusastet.

- Õpikeskkonna hoidmiseks rakendan järjepidevat distsipliinisüsteemi. Õpilased teavad selgelt, millised on ootused ja millised on tagajärjed. Kui õpilane segab tundi, järgneb esmalt suuline hoiatus, seejärel nimi tahvlile ning vajadusel märkus Stuudiumisse. Selged kokkulepped ja järjepidevus loovad turvalise ja töörahu toetava õhkkonna.

- Pean oluliseks ka sellise õpikultuuri kujundamist, kus vead on loomulik osa õppimisest. Rõhutan õpilastele, et kõik teevad vigu – ka õpetajad. On olnud olukordi, kus ma ei tea mõne keerulisema ingliskeelse sõna täpset vastet. Sellisel juhul ütlen ausalt, et ma hetkel ei tea, ning otsime vastuse koos üles. See õpetab õpilastele, et teadmatus ei ole nõrkus, vaid võimalus õppida. Läbi vigade õpime kõik ning vigu saab alati parandada.

- Kui tekib olukord, mida ma ise kohe lahendada ei oska, näiteks õpilase ebaharilik käitumine, muutunud olek või püsivad raskused mõne ülesande täitmisel (näiteks õigekirjavead või suuline eneseväljendus), ei jää ma probleemiga üksi. Arutan olukorda kolleegide, klassijuhataja või HEV-koordinaatoriga, et leida sobiv ja antud õpilast toetav strateegia. Vajadusel kohandan ülesandeid, muudan tööviisi või otsin teistsuguseid lahendusi, et õpilast paremini toetada.

- Pean oluliseks koostööd ja eri vaatenurkade kaasamist, sest sageli aitab just ühine arutelu leida lahenduse, mida üksi ei märkaks. Selline lähenemine toetab nii õpilase arengut kui ka minu enda professionaalset kasvu.

- Olen valmis katsetama uusi meetodeid ning vajadusel oma lähenemist muutma. Näen eksimusi osana arenguprotsessist ning kasutan neid teadliku õppimise ja professionaalse kasvu võimalusena.