1. Digitaalsete ja mänguliste lahenduste kasutamine keeleõppes

Oma praktikas olen lähtunud ka Ana Lorena Fabrega raamatus The Learning Game kirjeldatud põhimõtetest, mille kohaselt toetavad õppimist kõige paremini aktiivne osalemine, mängulised ülesanded, kordamine erinevate tegevuste kaudu ning vahetu tagasiside. Need põhimõtted kattuvad minu igapäevase keeleõppe praktikaga Wordwalli, Kahooti ja võistluslike ülesannete kasutamisel.

Olen oma inglise keele tundides teadlikult rakendanud ekraani ja mängulisi lahendusi sõnavara ning keelestruktuuride õppimiseks. Kasutan igapäevaselt Wordwalli keskkonda, kus loon sõnade õppimiseks erinevaid sõnakaardid sõna ja definitsiooniga. Sama sõnavara õpivad õpilased mitme erineva mängu kaudu, mis aitab kinnistada teadmisi eri viisidel ning hoiab õpilaste huvi üleval. Selline järjepidev ja mänguline kordamine toetab sõnavara omandamist ning annab õpilastele enesekindlust.

Pärast lugude lugemist kasutan sageli Kahooti, et esitada sisu puudutavaid küsimusi. See võimaldab kontrollida arusaamist vahetult ja kaasavalt. Samuti korraldan ekraani abil võistlusi, kus kaks võistkonda vastavad näiteks ebareeglipäraste tegusõnade vorme. Võistluslik moment tõstab keskendumist ning aitab kinnistada õpitut tempokalt ja motiveerivalt.

Need digitaalsed ja mängulised lahendused ei ole minu jaoks eesmärk omaette, vaid vahend, mis toetab süsteemset keeleõpet ja õpilaste aktiivset osalemist tunnis.

2. Kujundav hindamine

Viimasel ajal on kujundavast hindamisest palju räägitud. Kasutan neid põhimõtteid ka oma õpetajatöös, andes õpilastele regulaarset ja sisulist tagasisidet. Nädalas saavad õpilased tavaliselt 2–3 väiksemat hinnet, mis aitab nende arengut järjepidevalt jälgida. Testide ajad lepime eelnevalt kokku ja märgime päevikusse, et õpilased saaksid oma õppimist teadlikult planeerida.

Suurema kaaluga testile eelneb alati eeltest, mis on ülesehituselt sarnane lõpptestiga. Eeltest toob välja nõrgad kohad ning annab õpilastele võimaluse enne põhihindamist oma teadmisi täiendada. See aitab vähendada ärevust ja suunab õppimist teadlikumalt. Vahel lasen õpilastel oma eelteste ka ise parandada. See arendab eneseanalüüsi oskust ning aitab mõista, mida tuleb veel harjutada.

Iga poolaasta lõpus annan sõnalise hindamise tunnistuse ning kaks korda aastas kirjutan Stuudiumis põhjalikuma tagasiside - eksperthinnangu, kus toon välja õpilase tugevused kui ka arendamist vajavad oskused. 

Minu jaoks tähendab kujundav hindamine õpilase teadlikku suunamist ja toetamist tema õpiteel.

 

3. Õppimine kui pingutust nõudev ajutreening

Nii oma esinemistes kui ka raamatus Osav aju lastele rõhutab Jaan Aru, et tõhus õppimine ei ole mugav. Aju areneb siis, kui ta peab pingutama, meenutama ja seoseid looma.

Sama põhimõtet rakendan õpetajatöös. Õpilased õpivad igal nädalal ühe luuletuse pähe. See on teadlik mälu, tähelepanu ja keskendumise treening. Päheõppimine nõuab kordamist ja süvenemist ning tugevdab mäluseoseid.

Regulaarne mälutreening kujundab harjumuse pingutada, arendab keelelist väljendusoskust ja enesekindlust esinemisel. See kinnistab arusaama, et õppimine eeldab tööd ning just mõõdukas raskus arendab õppija võimeid.