Õppijate võimestamine

Võimestan õppijaid teadlikult looma turvalist õpikeskkonda ja kujundama vastutust oma õppimise eest.

- Esimese näitena pean oluliseks eksimise ees hirmu vähendamist. Rõhutan õpilastele järjepidevalt, et vead on õppimise loomulik osa ning ka õpetaja võib eksida. Ma ei pane kunagi kedagi piinlikku olukorda, kui ta vastust ei tea, vaid küsin, kas keegi soovib aidata. Selgitan õpilastele, et ka õpetajad ei tea vastuseid kõikidele küsimustele ning vajadusel otsime vastuse koos üles. Selline hoiak julgustab õpilasi aktiivselt osalema, küsimusi esitama ja proovima ilma hirmuta eksida. See toetab enesekindluse kujunemist ja julgust inglise keelt kasutada.

- Teiseks toetan õpilaste vastutuse võtmist oma õppimise eest. Õpilased teavad alati testide toimumise aegu ette ning kirjutame kodused ülesanded koos päevikusse. See aitab neil oma aega planeerida ja õppimist teadlikult korraldada. Sageli tulevad õpilased ise küsima, millal on võimalik test ette või järele teha. Usaldav suhe õpilastega aitab kaasa sellele, et nad pöörduvad ise õpetaja poole küsimuste või selgituste saamiseks.

- Kasutan tundides ka templikaarte, kuhu õpilased koguvad vastamiste ja aktiivse osalemise eest templeid. Kui kaart on täis, saavad väiksemad õpilased väikese auhinna, näiteks kleepsu või pliiatsi, ning suuremad õpilased vabastuse ühest kodusest tööst. See aitab õpilastel oma pingutust märgata, hoiab motivatsiooni ning julgustab tunnis aktiivselt osalema. Õpilased võtavad ise vastutuse, et kaart täis saada, mis toetab ennastjuhtiva õppija kujunemist.

Lisa 9 - Templikaart

Stereotüüpide vältimine

Oma töös väldin teadlikult õppijaid piiravaid stereotüüpseid hoiakuid.

- Üheks levinud stereotüübiks on arusaam, et poisid ei viitsi õppida ja kipuvad tundi segama. Oma tundides kasutan teadlikult kaasavaid võtteid, nagu nimepulgad, järjekorras vastamine ja võistkondlikud tegevused, kus kõik õpilased on võrdselt kaasatud. Selline lähenemine ei jäta ruumi sellele, et aktiivsemad või jutukamad õpilased domineeriksid ning aitab näha iga õppija tegelikku võimekust ja huvi.

Teiseks väldin mõtteviisi, et mõni õpilane on nõrk ja temalt ei saa palju oodata. Arvestan hindamisel õpilase taset ja pingutust. See aitab vältida olukorda, kus õpilane hakkab ise uskuma, et ta ei ole võimeline arenema.